Karm Õppetund

Seekord ei viivita ma blogi kirjutamisega. Soovitan kõigil (eriti tulevastel vahetusõpilastel) hoolega lugeda.

Nagu juba teada olen mina vahetusaastal Ladina-Ameerikas, mis pole tuntud just kui kõige turvalisem koht. Leida on paljutki tühipaljatest röövimistest kuni inimkaubanduseni. Minuga läks täna väga õnneks. Pääsesin napilt vägistamisest või isegi millestki hullemast.

Kui ma esmalt siia saabusin siis olin ma juttude poolt täiesti ära hirmutatud. Kartsin ka emaga/grupi sõpradega välja minna, sest olin kuulnud kuhjade kaupa hirmulugusi Ladina ohtlikusest. Aeg aga möödus ja möödus ning kuna midagi kellegiga kunagi päevavalgel kaines seisundis ei juhtunud (vähemalt meedias polnud näha) tundsin ka mina ennast aina kindlamalt.

Varsti käisin juba Geovanaga kahekesti vabalt väljas ning olin ka mitu korda üksi liikunud. Midagi kahtlast pole kunagi märganud.

Täna saatsin oma õe kilomeetri kaugusel asuvasse parki ning pidin ise kõnides tagasi tulema. Mitte mingil juhul pole see minu host-ema või kellegi teise viga. Neile eriti ei meeldi et ma üksi liigun, kuid kuna seda teeb Geovana nad mind (enam) ei keela.

Jalutasin siis täna pargist tagasi kui järsku hakkab ühe nurga peal peatuma auto. Minule tundub see natuke kahtlane seega jalutan esimese ettejuhtuva värava juurde ning jään seisma (nn ootan kedagi/lähen koju). Selle peale sõidab auto minuni. Vestlus kõlas (umbes) nii:

– hei kaunis- tere -tahad ma viin su kuhugi- ei aitäh pole vaja- kas sa elad siin- ei (ütlesin ei, sest aias oli koer kes mu peale nagu hull haukus)- mis sa siis teed siin- ootan oma sõbrannat- kus su sõbranna on- majas- ma ei näe autot- ema on tööl, ta on sees- millal ta tuleb- kohe tuleb

*mees pöörab rooli poole ja ootab viis sekundit*

-see on minu maja

Siin ma oleksin peaaegu suure vea teinud. Nimelt nagu naiivne eurooplane, kes ma olen ütlesin ma õnneks üsna vaikselt: “palun vabandust, ma kartsin”

Mul läks väga õnneks, et ta mind ei kuulnud ja küsis: “mida?”.

Sellel hetkel jõudis mulle mu viga kohale ja ütlesin: “ma nii ei arva, see on minu sõbranna maja”

– ei tegelt ka, see on minu maja- ei söör (señor) see on minu sõbranna maja

Selle peale sõitis tüüp edasi, aga ma teadsin, et ta tuleb ringiga tagasi, sest ta pööras järgmisest vahest üles ning ainuke koht kuhu see tee viib on nagu ma juba ütlesin: ringiga tagasi.

Siis pistsin ma oma mõrase varbaluuga (jah pean sellest ka blogima) nii kiiresti jooksu kui jalad andsid, otse tagasi parki, karjudes: “GEOVAAAANAAA, GEOVAAAAAAAANAAAAAA”. Õnneks oli ta veel oma sõpradega seal. Hiljem saatis ta sõbranna poiss mu koju.

Tulevased vahetusõpilased (eriti tüdrukud) Ladinas, palun palun palun ärge minge üksi välja välja kui te just pole ikka äärmiselt turvalises kohas (perelt peab küsima). Minu linn pole väga ohtlik ning peaaegu oleks juhtunud midagi väga koledat. Mulle öeldi, et tegin targasti, sest täismeest (umbes 23) autoga või autota ma ju välja ei jookse. Öeldi ka, et mul läks õnneks ning ma tean et läkski. On kurb, et selliseid asju endiselt juhtub, aga nüüd ma tean…

Järgmise korrani

-Annely

Estudiantina💜

Holiiis!!!

Ma ei suuda kirjeldada seda üritust、mis mõnda (päris pikka) aega tagasi toimus. Terves Argentinas toimus üritus nimega Estudantina ehk student week. Üldiselt on see mõeldud kahele lõpuklassile (ehk minu koolis 5ndale ja 6ndale aastale aga enamikes 4ndale ja 5ndale). Mina käin kolmandas、seega poleks saanud mõndades asjades osa võtta kui see poleks tänu Geovile、mu õele、kes käib 5ndas (te amo Geovi💜💜). Estudiantinale toimus väga palju ettevalmistusi、disainiti särke、maalisime ühele suurele lipule enda kooli nime ja sümboleid、tegime confetit ning palju muud. Üritus kestis meie linnas 3 päeva、kuid lõpuklassidel oli terve nädal vaba et ettevalmistusi teha. Esimesel päeval toimusid põhiliselt võrkpalli võistlused、teisel päeval tantsukavad ning kolmandal parimate inimeste、lippude、riiete ja muidugi kuninganna ja kuninga valmised、toimus ka palju mänge ja muid tegevusi. Aga minu jaoks ei teinud seda imeliseks need tegevused vaid see vaim mis ruumis viibis. Kohal olid pea kõik linna 2 astme koolid (ehk aint gümnaasium) ning kõigil oli eraldi värv. Minu kooli värv oli see aasta lilla. See tähendab、et kõik kes olid minu koolist olid lilla särgi ja lilla glittriga. Ning kuna kõik elasid kaasa oma koolile ühes kohas oli see meeletult võimas. Kujuta ette mitmesaja teise inimesega ühtemoodi riides oma koolile kaasa elamist、kui teised koolid sinu kõrval seda sama teevad. Siin võetakse kõigest 100% osa ning vaim ei sure kunagi välja ükskõik kui väsinud sa ka poleks. Nagu ma ütlesin、on raske kirjeldada milline see on kui sa pole kunagi midagi sellist kogenud、aga siiani on see üks minu elu parimatest kogustest.

.Veni、veni、 canta conmigo、 que un amigo vas a encontrar、y de la mano de la epet 1 toda la vuelta vamos a dar…

.el que no salta es del cepm、 y ya lo ven… y ya lo ven… el que no salta es del cpem…

.ahi estan、ahi los ven、 los sin aliento del cpem…

.epet、unida、 jamaz sera vencida…

-mõned asjad mida terve päev karjusime.

Miks mul selle postitusega terve igavik läks on、sest meie koolis oli estudiantina kahes osas. Algeliselt pidi see toimuma oktoobri alguses. Siis lükati seda 1 nädal edasi ja siis veel üks nädal ja siis veeeeel üks nädal kuni lõpuks lükati see peaaegu novembrisse. Üritus ise oli täiesti ootamist väärt. Selle jaoks jagati meid koolisiseselt gruppidesse ja toimusid võistlused nende gruppide vahel. Kuna ma eriline sportlane ega räppija pole veetsin enamus ajast lihtsalt sõpradega süües ja juttu ajades. Toidu kohta teen eraldi postituse. Hiljem olin mitu päeva haige (midagi nimega päikese külmetus). Nimelt sain palaviku、olin nohus ja kurk oli valus、kuigi see päev oli täiesti tuulevaba ja oli umbes 27 kraadi ja lauspäike. Väga huvitav kogemus、ilmselt juhtub seda veel palju. Üritan kohe kohe uuesti postitada、kuna pole seda nii pikalt teinud、kuid lubadusi ei tee.

Chauchau❤

Esimesed nädalad(kool、 host pere& muu)

Tunne on、et pole päris kaua kirjutanud、kuid pean ausalt ütlema、et aega leida on raske. Hetkel on minu saabumisest oma piirkonda möödas natuke vähem kui kolm (??) nädalat ning juhtunud on palju.

Saabusin lennujaama kella 12 paiku koos kahe teise vahetusõpilasega、kes minuga samas provintsis asuvad. Närv sees oli väga suur ja samuti oli vaid paar kraadi ja lumi. Sellel hetkel mõtlesin kõigile neile inimestele kes ütlesid mulle、et kaasa tuleb võtta vaid mõni pusa. Läbisin pagasikontrolli ning suundusin oma host pere poole. Kõik olid väga rõõmsad ning see pani mind natuke vähem kartma. Minu host pere inglise keelt ei räägi、aga õnneks oli meiega esimesed paar päeva sugulane Luci、kes oli väga palju abiks. Lennujaamast edasi suundusime sööma ning siis koju. Kodus vaatasid rõõmsasti vastu kõik loomad、mis samuti andis mulle enesekindlust juurde (nemad ju keelt ei räägi nii või naa). Õhtul tuli läbi minu contact person/area representative Noelia、kes nagu siin kord ja kohus oli alles üle tunni aja hiljem platsis. Siinkohal tahan mainida、et hilnemine on siin väga tavaline ja keegi sellele halvasti ei vaata. Tavaliselt on just pigem imelik kui jõuad õigeks ajaks kohale. Noelia aitas veel suhtlemisel、tänu millele sain vastused pajudele küsimustele. Ta on mulle siin palju abiks ja selle eest olen väga tänulik.

Minu host pere on väga armas ning nad on mu täiesti omaks võtnud. Seega mul probleeme pole. Vahepeal toimuvad siiski mõned väikesed nägelused inimeste vahel、kuid sellest jäetakse mind välja. Omalt poolt üritan olla tubli ja hea vahetusõpilane. Suutsime ka lõpuks kokkuleppele jõuda、et õhtuti pesen nõusid mina、kuigi alguses ei tahetud sellisest asjast midagi kuulda. Samuti oleme enam vähem lahendanud ära küsimuse asjade suhtes、mille ostan ise. Ning toit on siin alati niiiiii hea!!!

Esimesel nädalal ma kooli ei läinud vaid käisin host emaga asju ajamas ning lihtsalt eksisteerisin ja kohtusin oma host õe (Geovana) klassikaaslaste ja sõpradega. Kõik inimesed keda siiani olen kohanud on olnud väga toredad ning mõistvad. Pühapäeval kohtusin (tänu Noeliale) paari inimesega oma klassist、et esmaspäeval kergem hakkama saada oleks ning ka kõik neist olid väga abivalmid ja armsad inimesed.

Esmaspäeval pidin minema kooli. Panin end ilusti valmis ning läksingi. Kohale jõudes istusime umbes 30 minutit klassis ja selgus、et ühtegi õpetajat pole. Selline oli minu esimene koolipäev. Sellel nädalal jäid ühel päeval veel tunnid ära (ilma pärast) ning ühel päeval oli vaid üks tund、kuid koolist räägin lähmalt kui olen juba natuke rohkem tundides käinud.

Nüüd tahan natuke rääkida faktist、et pilte pole. Otsustasin blogisse pilte mitte panna、sest minu jaoks on väga imelik pildistada asju、mis kohalikele on tavaline. Kui soovin siia sobituda siis oleks kohatu pildistada igat teist asja mida näen、aga nagu eelnevalt mainisin、üritan aeg ajalt postitada ka Instagrammi!

Hetkel on mul palju inimesi kellega suhtlen、mis on hea、kuid ka natukene segane. Tunnen isikuid väga paljudest erinevatest seltskondadest seega sõprade leidmisega probleeme pole olnud. Üldiselt Ladinas inimesed ikka üritavad suhelda ja aidata kus saavad ning sõprade pärast ei ole vaja muretseda. Loomulikult pead ise olema avatud、aga see on igal pool nii. Ning paar key asja mis meelde jätta: aeg siin on limiteeritud ning ütle võimalikult vähe “ei”. Minu jaoks on vahest raske endale meelde tuletada “ära maga”、sest 5h und mis siin öösel magatakse jääb mulle väheks. Kuid tavaliselt kui meenutan neid kahte kuldreeglit ja ka neid järgin、on tulemus seda väärt!

Keel tuleb iga päevaga aina paremini välja. Olen siiski pidevalt mures、et ma ei õpigi keelt ära ja valmistan suure pettumuse kõigile、kaasaarvatud iseendale. Aga kui vaatan tagasi esimese päevale、kus suutsin vaevalt öelda、et ma ei räägi hispaania keelt on areng suur. Tean juba paljusi asju mis leiduvad majas、mõndasi ehitustermineid (sellest hiljem koolj postituses)、paari slängi ning suudan end rohkem väljendada. Novembris pean juba andma presenatsioone Eestist ning YFUst hispaania keeles. See tundub hetkel võimatu olevat、kuid eks me näe.

Hasta pronto!

Üks pikk teekond + AAS

Terekest、kirjutan seda postitust sõites AAS toimumiskohta poole. Selleks、et aga bussi jouda、läbisime mina ja minu kaks saatusekaaslast pika teekonna. Lend pidi minema 15. augusti õhtul kell 4、aga nii see päris ei juhtunud. Tänu tehnilistele probleemidele lennukiga aeti meid lennuki peale、siis lennukist maha ja solgutati erinevate punktide vahel. Lõpuks läks lend kella nelja asemel umbes pool kaheksa. Õnneks oli meil järgmises peatuskohas Pariisis aega、seega jõudsime ikka ilusti lennukile. Siinkohal pean mainima、et Air France on vaieldamatult parim lennufirma、millega olen siiani lennanud.

AAS: Seda osa kirjutades olen olnud oma pere juures paar päeva. Ma ei läinud aasta algus seminarile väga suurte ootustega、aga see üritus oli imeline!! Ilmselt parim YFU üritustest、 kus ma siiani käinud olen. AAS toimus see aasta Buenos Airese lähedal asuvas San Miguellis ning kestis 3 päeva. Proovitud sai palju toite (empanadas、 dulce de leche、mate、alfajores jpt)、mis kõik maitsevad väga hästi. Samuti sai nähtud tango ning tutvutud paljude huvitavate traditsioonidega nagu mate joomise rituaal. Gruppidesse jagatud olime värvi ja söögi põhjal. Söögi grupp oli mama bears (provintsi järgi jaotatud väiksem seltskond) ning värvi grupp (kaks mama bear gruppi kokku). Rääkisime hirmudest、ootustest、muredest、arvamustest、kultuurist、ohtudest ja paljust muust. Mul ei hakanud kordagi igav. Julgen öelda、et kui soovid minna Argentinasse vahetusaastale、aga kardad midagi、 siis sellest hirmust saad Argentina AASil üle. Minu kõige armsama mama bear Diana abil sain üle ka kõige väiksematest hirmudest ja kahtlustest. Iga vabatahtlik keda kohtasin oli äärmiselt armas! Igaks juhuks ütlen、et vahetusaastale minnes on mõistlik võtta kaasa enda riigi lipp:)

Ps: kõik pildid väärt postitamist lähevad IG Highlightsidesse

Gracias!

Mina&Argentina (üldine info)

Heihei!

Minu nimi on Annely ja veedan oma vahetusaasta Argentinas! Siin blogis räägin lähemalt enda kogemustest、muredest、rõõmudest jne. Üritan olla nii põhjalik kui saab ja ka palju postitada、kuid tean、et seda on lihtsam öelda kui teha. Kui leidub küsimusi võid alati kirjutada!

Minust:

Nagu paljud vahetusõpilased、lähen vahetusaastale kuueteistkümneselt. Olen oma elu jooksul õppinud paljudes erinevates koolides、seega keskkonnavahetus pole mulle uus. Tagasi tulles jätkan oma teekonda Tallinna Inglise Kolledžis (loodetavasti IB õppes). Hetkel pole veel selgunud、kas kordan klassi või mitte- enamus vahetusõpilasi siiski kordavad. Olen pigem humanitaarinimene. Nali seisneb selles、et vahetusaastal pean õppima reaalkoolis、kus keeli üldse ei õpita. Selle suhtes olen natuke skeptiline、aga eks näeb. Mulle meeldivad erinevad kultuurid、ajalugu、fotograafia、laulmine、zooloogia、vintage jm. Usun、et vahetusaasta aitab mul veel rohkem ennast tundma õppida ning samuti avardab mu silmaringi ja toob endaga kaasa palju muud positiivset.

Miks just Argentina?

No muidugi on alustuseks tavaline jutt: keel ja kultuur. Hispaania keel on tõesti väga vajalik ning osates seda on ka lihtsam õppida paljusi muid keeli. Kultuuri on seal palju. Mind isiklikult on alati väga tõmmanud Ladina-Ameerika soojus ja rõõmsameelsus. Ja pean hetkel silmas inimeste soojust mitte kliimat (päikest ma väga ei armasta、aga sellest võibolla kunagi hiljem). Kõige rohkem tõmbas mind ilmselt Argentina poole nende perede ülesehitus. Eestis veedavad väga vähesed pered üksteisega koos tihti aega. Soovin kogeda tõelist Ladina-Ameerikalikku pere/kodutunnet. Ärge unustage ka seda imelist loodust. Rohkem ma sellest hetkel ei räägi、sest olles ise tutvunud paljude blogidega、tean、et vastused on enamasti väga sarnased.

YFU üritused:

Tean、et olin ise alguses väga närviline seoses valimispäevaga、kuid tegelikult pole midagi karta. Pea kõik vabatahtlikud on äärmiselt sõbralikud ja avatud. Enamasti ka kedagi tagasi ei saadeta. Räägin siis natuke toimuvast、võibolla pakub mõnele hingerahu. Valimispäeval viiakse läbi mõned mängud ja ka väikene vestlus. Mängud käivad põhiliselt stereotüüpide ümber ja seal pole valesid vastuseid. Vestluse jaoks on hea varuda vastused paarile küsimusele nagu sinu tugevad küljed、nõrgemad küljed、kuhu riiki ja miks、räägi endast、mis on su hobid jne. Samuti toimub tavaliselt ka väike sõnavahetus inglise keeles. Küsitakse、 kas oled suhtes ja võin öelda、et parim vastus sellele on “ei ole”. Vestlustega on enamasti lihtsalt see、et ole see、kes oled ja ära räägi liiga palju ega liiga vähe. ELO on imeline üritus、saad teadmisi、tutvud teiste vahetusõpilastega ja kindlati sööd ära palju toitu. Üleüldiselt võin öelda、et pole kunagi käinud igaval YFU üritusel ja arvan、et seda ka ei juhtu.

Raha kokku saamine:

Enamus raha tuli minul stipendiumitest . Sain stipendiumi YFU-ga koostöös olevalt Soraineni Advokaadibüroolt ning samuti Harku Vallalt. Otsisin toetajaid ning paar toetust ka sain kuid võin kohe öelda、et iga kümnes inimene kindlasti ei vasta. Minu puhul vastas näiteks iga sajas inimene. Tean aga inimesi kes on toetajatega raha kokku saanud kuid arvan、et pigem on tööl käimine lõpuks rohkem aega väärt. Ajasin ise kokku umbes 5000 eurot (+early bird hinnaalandus) ning ülejäänuga toetasid vanemad. Olen väga tänulik kõigile、kes mind aitasid sellel teel、ma ei tea、kas oleksin suutnud seda ilma teieta teha.

Host pere ja asukoht:

Sain oma pere teada juba veebruaris. Asun elama provintsis nimega Neuquén. See asub Argentina lääneosas ning hetkel tean、et see on mägine ning tuuline. Olen paigutusega väga rahul、sest armastan mägesid、ei ole suur randade sõber ning tuul mind ei häiri. Minu tulevases peres on 4 inimest ja 9 looma. Peres on ema、isa、17-aastane õde ja vend、kes on juba välja kolinud. Loomadeks on kassid、koerad ja linnud. Tuba hakkan jagama oma vahetusõega. Kindlasti tuleb meeles pidada、et Argentinas ja Ladinas üldiselt peab väga tihti tuba jagama. Ma pole kunagi tuba jaganud、aga olen selle suhtes positiivne ning juba väga ootan oma host-õega kohtumist. Üleüldiselt olen väga tänulik oma tulevasele perele ja usun、et meil tuleb koos imeline aasta.

See on praeguseks kõik、täiesti võimalik、et kirjutan millalgi neist teemadest lähemalt. Loodan sind varsti jälle mu blogis näha!

-Annely